Sissejuhatav osa

Emajõe etümoloogiast: hüpoteetiliselt ja vabas vormis

Emajõgi. Saksa keeles Embach. Nõnda on nimetatud mitmeid külasid Saksamaal ja Austrias, seda perekonnanime kannavad paljud sakslased, kelle juured ulatuvad nendesse küladesse. Võimalik, et Embachi etümoloogia on seotud kreeka keelse sõnaga empatheia (füüsiline sõltuvus, kirg, osadus). Hetkel ei ole võimalust tutvuda Embachi etümoloogiaga, oletus tuleneb sellest, et Emajõe ekspeditsioonil kõneles Luulur oma äsjasest visiidist Vatikani, kus tal õnnestus tutvuda vana maakaardiga, millel Emajõgi oli tähistatud sõnaga Empatio. Samas on Wikipedia andmetel sõnast empatheia saksa keelde tuletatud hoopis sõna Einfühlung.

Läti keeles on Emajõgi (Wikipedia andmetel) Mētra. Selle otsetõlge eesti keelde (Läti-Eesti sõnastikust) on hämmastaval kombel "piparmünt" (lad k Mentha Piperita). Mentha pärineb kreeka keelsest sõnast mintha, mis viitab mütoloogilisele olendile (voolava vee nümfid, jõe jumalad) Minthale, keda seostatakse allmaailma jõe Kokytosega.

Kui nihestada Mētra korrektset (imperialismil ja ühesuunalisel kolonisatsioonil põhinevat) suhet Mentha`ga nii nagu võib Embach`i suhestada empatheia`ga, leiame intuitiivselt eest kohe Mithra- Rooma impeeriumi idast pärit sõdurite seas kummardatud pärsia päikese, valguse ja tõe jumal. Mithraga seostub ka vesi , feminiinses tähenduses, viitega ilmselt kaosele. Lisaks räägitakse ka kokkuleppest, lepingust, sõprusest, kohtumisest.

Niisiis poetab etümoloogiline eksperimenteerimine Emajõe metafoori tähendusväljale muuhulgas ka sellised assotsiatsioonid: sõltuvus, kirg, osadus, voolav vesi, päike, valgus, tõde, sõprus, kokkulepe, kohtumine, leping, torm, tuul, taevas, õhuookean. Selles on palju feminiinse iseloomuga sümboleid, viiteid tungidele, kontrollimatusele, psühhoosile ja selle kanaliseerimisele (vt Tartu betoneeritud kallastega kesklinn). Kohtumine ja leping viitavad sillaehitusele. Sel teemal üks Emajõega seotud müüt:

Kui Emajõe voolu tahetud tõkestada veski või silla ehitamisega, siis kuuldud veest hüüdu: "Pedja, mu vanem poeg, Piibe, mu noorem poeg, ema rinnad maetakse!" Kohe tulnud Pedja jt harujõed alla sellise uputusega, mis hävitasid ehitised. Tartu kivisilla ehitamisel käskinud Emajõgi ehitada silla süld maad oma toa ukse eest eemale, et ta lapsed saaksid rahus magada. Meister kuulanud käsku, ja siis pole silda öösiti enam lammutatud, vaid ehitatud veel juurdegi. (Eesti Entsüklopeedia II, 1933)

02. oktoobril toimuval Rahvusvahelisel Konverentsil, Teaduslikul Konverentsil püüan rääkida Emajõe uksest.


Tanel Rander