Tuesday, December 13, 2011
Thursday, October 7, 2010
Thursday, September 16, 2010
Sissejuhatav osa
Emajõe etümoloogiast: hüpoteetiliselt ja vabas vormis
Emajõgi. Saksa keeles Embach. Nõnda on nimetatud mitmeid külasid Saksamaal ja Austrias, seda perekonnanime kannavad paljud sakslased, kelle juured ulatuvad nendesse küladesse. Võimalik, et Embachi etümoloogia on seotud kreeka keelse sõnaga empatheia (füüsiline sõltuvus, kirg, osadus). Hetkel ei ole võimalust tutvuda Embachi etümoloogiaga, oletus tuleneb sellest, et Emajõe ekspeditsioonil kõneles Luulur oma äsjasest visiidist Vatikani, kus tal õnnestus tutvuda vana maakaardiga, millel Emajõgi oli tähistatud sõnaga Empatio. Samas on Wikipedia andmetel sõnast empatheia saksa keelde tuletatud hoopis sõna Einfühlung.
Läti keeles on Emajõgi (Wikipedia andmetel) Mētra. Selle otsetõlge eesti keelde (Läti-Eesti sõnastikust) on hämmastaval kombel "piparmünt" (lad k Mentha Piperita). Mentha pärineb kreeka keelsest sõnast mintha, mis viitab mütoloogilisele olendile (voolava vee nümfid, jõe jumalad) Minthale, keda seostatakse allmaailma jõe Kokytosega.
Kui nihestada Mētra korrektset (imperialismil ja ühesuunalisel kolonisatsioonil põhinevat) suhet Mentha`ga nii nagu võib Embach`i suhestada empatheia`ga, leiame intuitiivselt eest kohe Mithra- Rooma impeeriumi idast pärit sõdurite seas kummardatud pärsia päikese, valguse ja tõe jumal. Mithraga seostub ka vesi , feminiinses tähenduses, viitega ilmselt kaosele. Lisaks räägitakse ka kokkuleppest, lepingust, sõprusest, kohtumisest.
Niisiis poetab etümoloogiline eksperimenteerimine Emajõe metafoori tähendusväljale muuhulgas ka sellised assotsiatsioonid: sõltuvus, kirg, osadus, voolav vesi, päike, valgus, tõde, sõprus, kokkulepe, kohtumine, leping, torm, tuul, taevas, õhuookean. Selles on palju feminiinse iseloomuga sümboleid, viiteid tungidele, kontrollimatusele, psühhoosile ja selle kanaliseerimisele (vt Tartu betoneeritud kallastega kesklinn). Kohtumine ja leping viitavad sillaehitusele. Sel teemal üks Emajõega seotud müüt:
Kui Emajõe voolu tahetud tõkestada veski või silla ehitamisega, siis kuuldud veest hüüdu: "Pedja, mu vanem poeg, Piibe, mu noorem poeg, ema rinnad maetakse!" Kohe tulnud Pedja jt harujõed alla sellise uputusega, mis hävitasid ehitised. Tartu kivisilla ehitamisel käskinud Emajõgi ehitada silla süld maad oma toa ukse eest eemale, et ta lapsed saaksid rahus magada. Meister kuulanud käsku, ja siis pole silda öösiti enam lammutatud, vaid ehitatud veel juurdegi. (Eesti Entsüklopeedia II, 1933)
02. oktoobril toimuval Rahvusvahelisel Konverentsil, Teaduslikul Konverentsil püüan rääkida Emajõe uksest.
Tanel Rander
Emajõe etümoloogiast: hüpoteetiliselt ja vabas vormis
Emajõgi. Saksa keeles Embach. Nõnda on nimetatud mitmeid külasid Saksamaal ja Austrias, seda perekonnanime kannavad paljud sakslased, kelle juured ulatuvad nendesse küladesse. Võimalik, et Embachi etümoloogia on seotud kreeka keelse sõnaga empatheia (füüsiline sõltuvus, kirg, osadus). Hetkel ei ole võimalust tutvuda Embachi etümoloogiaga, oletus tuleneb sellest, et Emajõe ekspeditsioonil kõneles Luulur oma äsjasest visiidist Vatikani, kus tal õnnestus tutvuda vana maakaardiga, millel Emajõgi oli tähistatud sõnaga Empatio. Samas on Wikipedia andmetel sõnast empatheia saksa keelde tuletatud hoopis sõna Einfühlung.
Läti keeles on Emajõgi (Wikipedia andmetel) Mētra. Selle otsetõlge eesti keelde (Läti-Eesti sõnastikust) on hämmastaval kombel "piparmünt" (lad k Mentha Piperita). Mentha pärineb kreeka keelsest sõnast mintha, mis viitab mütoloogilisele olendile (voolava vee nümfid, jõe jumalad) Minthale, keda seostatakse allmaailma jõe Kokytosega.
Kui nihestada Mētra korrektset (imperialismil ja ühesuunalisel kolonisatsioonil põhinevat) suhet Mentha`ga nii nagu võib Embach`i suhestada empatheia`ga, leiame intuitiivselt eest kohe Mithra- Rooma impeeriumi idast pärit sõdurite seas kummardatud pärsia päikese, valguse ja tõe jumal. Mithraga seostub ka vesi , feminiinses tähenduses, viitega ilmselt kaosele. Lisaks räägitakse ka kokkuleppest, lepingust, sõprusest, kohtumisest.
Niisiis poetab etümoloogiline eksperimenteerimine Emajõe metafoori tähendusväljale muuhulgas ka sellised assotsiatsioonid: sõltuvus, kirg, osadus, voolav vesi, päike, valgus, tõde, sõprus, kokkulepe, kohtumine, leping, torm, tuul, taevas, õhuookean. Selles on palju feminiinse iseloomuga sümboleid, viiteid tungidele, kontrollimatusele, psühhoosile ja selle kanaliseerimisele (vt Tartu betoneeritud kallastega kesklinn). Kohtumine ja leping viitavad sillaehitusele. Sel teemal üks Emajõega seotud müüt:
Kui Emajõe voolu tahetud tõkestada veski või silla ehitamisega, siis kuuldud veest hüüdu: "Pedja, mu vanem poeg, Piibe, mu noorem poeg, ema rinnad maetakse!" Kohe tulnud Pedja jt harujõed alla sellise uputusega, mis hävitasid ehitised. Tartu kivisilla ehitamisel käskinud Emajõgi ehitada silla süld maad oma toa ukse eest eemale, et ta lapsed saaksid rahus magada. Meister kuulanud käsku, ja siis pole silda öösiti enam lammutatud, vaid ehitatud veel juurdegi. (Eesti Entsüklopeedia II, 1933)
02. oktoobril toimuval Rahvusvahelisel Konverentsil, Teaduslikul Konverentsil püüan rääkida Emajõe uksest.
Tanel Rander
Pressitekst
03. septembril korraldavad nimetuse "eksp" all tegutsevad Tartu eksperimentalistid Emajõe ekspeditsiooni laevaga "Pegasus". Laev väljub kl 11 Atlantise eest ja 3,5 h kestel toimuvad selle pardal ettekanded, diskussioonid ja keskkonnavaatlused. Teemaks on Emajõgi ja maastikud, jõepõhi, vool, poolused, kohad ja paigad ning assotsiatsioonid. Ekspeditsiooni eesmärk on uurida Emajõe ilmnemist läbi tegelikkuse, keele, kaemuste ja kogemuste, arvestades ka lõbusõidulaeva võõrandavat ja keskkonnast isoleerivat iseloomu. Kandvaks ideeks on tõe narratiivne iseloom ja ekspeditsiooni käigus peaks olema võimalik jälgida tõe ja tegelikkuse kujunemist ning tunnetusega segunemist.
Ettekandeid peavad: Tanel Rander, Erkki Luuk, Kunileid, Sven Vabar, Martiini, Valdur Udumäe, Luulur, Anti Saar.
Ekspeditsioon on osa Eclectica Festivalist
Ekspeditsiooni toetavad: korraldajad, osalejad, Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakond
03. septembril korraldavad nimetuse "eksp" all tegutsevad Tartu eksperimentalistid Emajõe ekspeditsiooni laevaga "Pegasus". Laev väljub kl 11 Atlantise eest ja 3,5 h kestel toimuvad selle pardal ettekanded, diskussioonid ja keskkonnavaatlused. Teemaks on Emajõgi ja maastikud, jõepõhi, vool, poolused, kohad ja paigad ning assotsiatsioonid. Ekspeditsiooni eesmärk on uurida Emajõe ilmnemist läbi tegelikkuse, keele, kaemuste ja kogemuste, arvestades ka lõbusõidulaeva võõrandavat ja keskkonnast isoleerivat iseloomu. Kandvaks ideeks on tõe narratiivne iseloom ja ekspeditsiooni käigus peaks olema võimalik jälgida tõe ja tegelikkuse kujunemist ning tunnetusega segunemist.
Ettekandeid peavad: Tanel Rander, Erkki Luuk, Kunileid, Sven Vabar, Martiini, Valdur Udumäe, Luulur, Anti Saar.
Ekspeditsioon on osa Eclectica Festivalist
Ekspeditsiooni toetavad: korraldajad, osalejad, Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakond
Sunday, September 12, 2010
jõe säng täitunud voolava mullaga ja selle turjal pöörlevad vaod, et triibulised metsseapõrsad ümber uduses sängis tukkuva mügri kasakmõistus pölisöeb. nõnda emajõe keskne uneloom. kevadel võetakse tööle minnes mugulaid kaasa, neid üle käsipuude vagudesse taldur ja tantsima. pöörlev käi nagu hakkliha, hallimasina ja tema allavoolu kulg. kõik endasse soeb. ihastest kastreni metsise põrsa ohtra, mis varitsevad paju otsas rohelised kütid, nagu põlluharimine, allajuurimine, ärasöömine. ahja üleval lään alla toob. küll sügis hoolega siis praagal saaki koristab.
Subscribe to:
Posts (Atom)